Krohwin - kaasaegne viimistlus

Räpina mõisa härrastemaja saalid

3. september 2021 —

krohwin

Sillapää lossina tuntud Räpina mõisa härrastemaja saali ja kõrvalruumide renoveerimistööd ei piirdunud vaid lubikrohvi- ja lubivärvitöödega. Pika ja põhjaliku ettevõtmise tulemusel said valmis pea 200 aasta vanuse klassitsistliku iluduse peasaal koos nõupidamisruumi ja esinejate ruumiga.

Kes oskaks kokku lugeda pintslitõmbeid, mida ühe suure ja väärika mõisa renoveerimiseks tehtud. Või mitu kihti vana värvi maha kooritud, et paistma hakkaksid originaalsed seinamaalingud. Kui peene pintsliga on värvitud karniiside ornamentika ning mida räägivad “oma kohta ruumis otsivad” sammastikud. Sambad, mida on aegade jooksul tõstetud küll siia küll sinna, loodetavasti nüüd ka paika jäävad.

Räpina mõisa härrastemaja saal sai roosaka ilme koos ookerkollase karniisiga

Algne plaan erines tegelikkusest

Sisekujundusprojekti järgi tulnuks eemaldada lae- ja seinapindadelt kõik erinevate aegade jooksul pintseldatud värvikihid ja seejärel paigaldada originaalkrohvile uued lubikrohvi ning lubivärvi kihid. Aga tihti läheb nii, et päriselu erineb kirjapandust. Paksud õlivärvi kihid katsid peenekoelist ornamentikat. Õlivärvid olid pindade küljes nõnda tugevalt kinni, et neid eemaldades oleks alla pudisenud ka originaalkrohv koos kipsdekooridega. Nii otsustati käigu pealt ümber, puhastades õlivärvidest vaid sondaažid ja sambad. Seintest ja lagedest kraabiti maha lahtine värviosa. Ülejäänud pindadel jäeti õlivärvid puutumata.

Karniisidelt eemaldati pudisevad õlivärvi kihid

Sambad puhastati värvikihtidest täielikult ja hiljem taastati algne valge värvus

Edasi läks töö nagu tavaliselt ikka. Vanadele päevinäinud krohvipindadele paigaldati peale 2 kuni 3 lubikrohvi kihti, et saada kõverad laed ja seinad sirgeks ning valmistada pinnad ette värvitöödeks.

Saal pärast lubikrohviga krohvimist ning põrandate betoneerimist

Räpina mõisa saali ja kõrvalruumide seintele sobilike toonide leidmiseks tehti mitmeid lubivärvi näidiseid

Saali sambad on puidust, sammaste kapiteeliosa aga kipsist valmistatud

Lubikrohvitud laed värviti üle valge lubivärviga, seinad toonitud lubivärvidega. Nii sai esinejate garderoobi ruum beeži värvigamma, nõupidamiste ruum roheka iseloomu ning saal ise kreemikasroosa välimuse. Meenutamaks mõisaaegset luksust, valiti saali kristallidega kaunistatud lühtrid ning mõisainterjööri sobituv mööbel. Garderoob sai vanaaegsed tugitoolid ning nõupidamiste ruum ajastule kohased toolid. Räpina mõisa kolm ruumi said värske välimuse 2021. a suvel.

Esinejate ruum sai beežika seinatooni. Tooni valikul on lähtutud sondaažist nähtuvatest värvitoonidest.

Peasaal sai roosaka ilme koos julge ookerkollase karniisiosaga

Nõupidamiste ruumi iseloom on rahulik ja naturaalne

Liikuvad sambad

Aegade jooksul on peasaali sambaid nihutatud erinevatesse kohtadesse. 1836 - 1847 aastatel ehitatud mõisa peahoonet on korduvalt ümber ehitatud ning ruumide funktsioonidki sõltuvalt riigikorrast muutunud. Algselt olevat puidust sambad jaotatud hajusalt saali ühte ja teise otsa. Nõukogude perioodil moodustati saali tagaküljele lava. Samuti toimis saal spordisaalina, kus viidi läbi kehalise kasvatuse tunde. Ruumi juurdesaamiseks viidi sambad saali ühte otsa kokku, asudes nüüd gruppidena mõlemal pool lava. Sambad jäävadki sellesse asukohta, kus nad viimati olnud on. Kunagised sammaste asukohad on markeeritud põranda parketimustris.

von Siversite pere lossi saalis 20.saj alguses (foto: Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum)

Sammaste seisukord ja paiknemine enne renoveerimist

Õlivärvi kihtidest puhastatud sammastiku kohale jääv karniisiosa

Mõis on aktiivses kasutuses

Käesoleval ajal tegutsevad Räpina mõisahoones muusikakool ja muuseum. Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum on saalide uuekssaamise loo fotode ja jutuna vormistanud püsinäituseks “Peidus pärand”, oodates külastajaid saaliustest sisse kiikama ning ka muuseumiruume väisama.

Räpina mäemõisa härrastemaja on tuntud imekauni pargi poolest. Ümber lossi asub ligi 8 ha suurune pargiala, mida hooldab Räpina Aianduskool. Inglise aed, Prantsuse aed ja metsapark - kõik erinevad stiilid on mõisahoone ümber esindatud. Räpina mõisapark on üks liigirikkamaid parke Eestis, mahutades üle 650 taksoni ilupuid ja põõsaid. Niisiis, vaatamist jagub nii hoones sees kui selle ümber.

Siseviimistlus: Krohwin (muinsuskaitse tegevusluba nr VS 875/2016)
Lubikrohvid ja lubivärvid: Saviukumaja
Puidutööd: Restaureerimismeister OÜ
Muud tööd: AS Kurmik
Sisearhitekt: Reet Org

Krohwini meeskond tänab ladusa ja meeldiva koostöö eest Muinsuskaitseameti Põlvamaa nõunikku Anu Leppa.