Losside viimistlemisel lähevad käiku kõige peenemad oskused ja kogemused. Eriti kui renoveeritavaks on Taagepera lossi väikevend, ent sama rikkaliku liigendusega Holdre mõisahäärber.
Loss renoveeriti klaverimuuseumiks
1910. aastal valminud Holdre härrastemaja on arhitektuurilt tõeline juugendstiili pärl. Igas saalis omaette värvigamma, triibud ja mustrid, detailid ja korrapära. Kõik selleks, et luua keskkond väärikatele vanadele klaveritele, mis äsjaavatud Klaverimuuseumis koha sisse võtnud.Veel mõni kümnend tagasi võis mõnest siseruumi laest taevast näha - lossi tervis polnud enne renoveerimistöid tõepoolest kiiduväärt. Lossi esimese korruse saali, salongide, serveerimisruumi ja vestibüüli uueks vormistamisele kulus:
- 3200 töötundi
- 16 000 kg lubikrohvi ja pahtlit
- 250 kg erinevat tooni lubivärve
- 1250 m2 viimistletud pinda
- 180 m peegelvõlve
- 800 m peeneid krohvitriipe
- 12 m2 puhastatud sondaažiavasid
- lõputus koguses higi ja hunnikuga töörõõmu pealekauba
Holdre loss on piisavalt suur, et selle renoveerimiseks tuli maja etappidesse jagada. Nii said esimese korruse saalid renoveeritud esimeses järgus. Esmalt puhastati peegelvõlvidega laed ja seinad vanast ja väsinud krohvist ning värvikihtidest. Seejärel krohviti saalid lubitsementkrohviga ning lõpetuseks värviti pinnad toonitud lubivärviga. Külastajate WC seinad kaeti tumeda lubimarmorino katte. Saalide seinad said kaunistuseks peened krohvitriibud.
Renoveeritud saalidesse end sisse seadnud Klaverimuuseumist võid rohkem lugeda Lõuna-Eesti Postimehest ning ajakirjast Muusika.
Viimistlus: Krohwin (muinsuskaitse tegevusluba nr VS 875/2016)
Lubivärv, lubimarmorino materjalid: Saviukumaja
Sisearhitekt: Ulvi Raudsik (Eluviis OÜ)
_large.jpg)
_large.jpg)
Kommentaarid